Eesti islamisõdalane sai Süürias raketikillust haavata

„Aga kust te teate, et ta Süüriasse sõdima läks? Äkki ta karjatab seal kitsi?“ küsisid Abdurrahman Sazanakovit tundnud inimesed Eesti Ekspressi veergudel. Sazanakov on kapo andmeil esimene Eesti kodanik, kes läinud Süüriasse pühasõdalaseks. 

Eelmisel nädalal jäid teda rahaga toetanud Roman Manko ja Ramil ­Khalilov süüdi ka ringkonnakohtus. Kohtuotsus aga paljastas mitmeid kaitsepolitsei kogutud ja seni avalikustamata tõendeid. Need annavad ühese pildi, et Sazanakov ei karjata kitsi ning tema toetajad teadsid väga hästi, millega mees tegelema läks.

Arhitektuuritudeng Ramil Khalilov sai 2014. aasta 1. septembril ehmatava teate Süüriast. Sazanakovi abikaasa Lolita teatas, et tema mees sai lahingus raketikillust haavata. Sazanakov kuulus lahingüksusesse, mis regulaarselt Süürias sõdis. „Sattusime varitsusele, olime kahe autoga, kokku umbes 10 inimest,“ kirjeldas Sazanakov.
PÜHA KOHT: Enne Süüriasse minekut käis Abdurrahman Sazanakov mõne aasta eest palverännakul Mekas.

Selleks ajaks oli ta Süürias sõdinud juba üheksa kuud. „Olen ­ootel, vot, tuleb kõva lahing, vennad valmistuvad ja ootavad, aga millal täpselt lähme, seda ei tea,“ kirjutas Sazanakov 2013. aasta lõpus Khalilovile.

Kaitsepolitsei materjalidest nähtub, et Sazanakov tahtis Süürias võidelda uskmatute vastu ja kalifaadi loomise heaks. Keegi ei tea täpselt, millal Narvas elanud Sazanakovitel tuli mõte Süüriasse minna, kuid ettevalmistused algasid 2013. aasta suvel.

Paari aasta eest töötuks jäänud Sazanakov polnud reisikorraldusega eriti kursis ja vajas sõber Khalilovi abi. Reisiinfot koguti Khalilovi arvutis. Kohtus väitis Khalilov, et seda tegi Sazanakov ise, kuid kohus ei pidanud seda loogiliseks.
„Olen ootel, vot, tuleb kõva lahing, vennad valmistuvad ja ootavad, aga millal täpselt lähme, seda ei tea.“

Esimene lend pidi Sazanakovi viima Türgi kuurortlinna Antalyasse, teine lend Süüria piiri äärde Hataysse. Teise pileti ostis Khalilov, lisaks pidi ta Sazanakovile selgeks tegema sellist lihtsat asja, kuidas Antalya lennujaamas ikka õigele lennukile minna.

Sazanakov aga vajas peagi veel raha ja palus taas abi Mankolt, kes oli talle ennegi 600 eurot kogunud. „Kunagi enne ärasõitu džihaadi maale käisin Lätis ühe vennaga läbi rääkimas ja ta ütles mulle, et tal on inimesi, kellel on suured võimalused ja nad saavad mudžaheede ja nende peresid oma varaga Allahi nimel aidata ja sel moel džihaadist osa võtta,“ kirjutas Sazanakov Khalilovile. Khalilov võttis seejärel ühendust Mankoga, kes sõitiski Lätisse, kuid enam toetust ei saanud.

Sazanakov ja tema abilised aimasid, et kaitsepolitsei neid jälgib. Sazanakov ja Khalilov suhtlesid ühise meilboksi kaudu, kust kellelegi teisele kirju ei saadetud. Lisaks hoiti telefonitsi ja Facebooki-vestlustes madalat profiili. „Siin lõhnab kõrvade järele,“ kirjutas Manko Sazanakovile vahetult tema Süüriasse sõidu eel.

„Mind ärritavad koerlaste tõust nuuskijad. Nad teavad minu kohta, aga milleks nad siis veel (teiste muslimite käest – D. L.) küsivad?“

2013. aasta lõpus läks Sazanakovile Süüriasse järele ka tema abikaasa Lolita. Ainus, keda Sazanakov usaldas naist saatma, oli Khalilov. „Sa tunned vastu tulnud isiku ära, kui sulle astutakse juurde ja öeldakse märksõna „vodafone“,“ juhendas Sazanakov Khalilovit. Khalilov läks Lolitaga Süüriasse ja nii said Sazanakovid taas kokku.

Samal ajal võitles Sazanakov ISISe ridades, ent õige pea otsustas rühmitust vahetada. Ta kirjeldas Khalilovile, kuidas ISIS arreteeris, peksis ja piinas inimesi. „Põhjendati sellega, et nad on uskmatud, nõiad või spioonid,“ ütles Sazanakov. „See hirmutab kohalikke ja nad ei taha meid toetada.“

Kõigest paar kuud võitlust ISISe ridades ja juba sai sellest Sazanakovil kõrini, tema uueks „koduks“ sai Al-Qaeda alla kuuluv Al-Nusra rinne. „See sõdib uskmatute vastu ja pooldab Kalifaati,“ ütles Sazanakov.

Khalilov tundis samal ajal kaitsepolitsei üha tugevamat jälgimist. „Vabanda, vend, et ma ei kirjuta üldse. Need klounid on juba ära tüüdanud, telefoni kaudu proovin enam üldse mitte kirjutada, vaid kirjutan arvutist. Facebookis nad samuti vaatavad asukohta,“ kurtis Khalilov 2014. aasta varakevadel Sazanakovile.

„Kufarid (uskmatud - D. L.) on võtnud Eestis muslimid kõvasti käsile. Nad on üles tõusnud kõigi muslimite vastu kogu maailmas ja meie kohus on nendega võidelda, vend.“

Võitlusmeeleolu tõstmiseks saatis Sazanakov Khalilovile pilte endast ja oma lastest relvadega poseerimas. Ühe sellise pildi pani ta ka enda Facebooki kontole, kust see jõudis omakorda Eesti ajakirjandusse.

Päevaleht ja „Pealtnägija“ „tutvustasid“ Sazanakovit 2015. aasta jaanuaris. Sazanakov ise võttis kohe Mankoga ühendust ja küsis, et ega Mankol pole Eestis mingisuguseid probleeme olnud. Manko rahustas Sazanakovit, kuid võttis samal ajal Facebookist maha oma konto, kus ta avaldas pidevalt islamiriiki toetavaid seisukohti.

Mankol ja Khalilovil jäi selleks ajaks vabaduses olla veel kolm kuud. Nagu Manko Ekspressile väitis, vahistamise ajal nautis ta parasjagu kevadpäikest abikaasa lapseootusele mõeldes. Kohtus ütlesid Manko ja Khalilov, et nad ei teadnud Sazanakovi tegevusest midagi.

Tõsi, kui maakohus mõistis Manko viieks ja Khalilovi seitsmeks aastaks trellide taha, siis ringkonnakohus jäi seisukohale, et Helve ­Särgava pingutas maakohtus meeste karistamisega üle.

Sazanakovile antud rahasumma oli nii väike, et nende süüd tuleks pi­dada pigem väikeseks. Manko sai seetõttu minimaalse võimaliku karistuse ehk kaks aastat vangistust, asjaga rohkem seotud Khalilov kolm aastat. Mõlemal osapoolel on õigus otsus riigikohtusse edasi kaevata.

Allikas: Ekspress

Kes on ikkagi islamivõitleja Ivan-Abdurrahman: LOE JA VAATA VIDEOT SIIT