Põhiseaduses pole mainitud e-hääletust ja eelhääletust, seetõttu tuleb neid hääletusviise kasutanud valimiste tulemused tunnistada kehtetuks. Põhiseaduse sätted on ülimuslikud kõikide alamal seisvate Eesti Vabariigi seadustes leiduvate sätete suhtes.
See on ülioluline õigusteaduslik printsiip, mille suhtes eksida on lubamatu. Kehtiv põhiseadus ei räägi eelhääletamisest ega elektroonilisest hääletamisest midagi, olgugi et riigikogu valimise seaduses, mis on vastu võetud 12.06.2002 (RT I 202 57.355), on ära märgitud paragrahvis 40 «Eelhääletamine» ja paragrahvis 44 «Elektrooniline hääletamine».
Kuna aga eelhääletust ja e-hääletust Eesti Vabariigi põhiseaduses ei leidu, siis on need Eesti Vabariigi kehtiva põhiseadusega automaatselt vastuolus ja seega on ka XIII riigikogu koosseisu valimised õigustühised.
Hääletamine olgu salajane
Põhiseaduse paragrahvi 60 lõik 1 räägib, et riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Väga lühidalt öelduna on proportsionaalsuse põhimõte tihedalt seotud ühetaolisuse põhimõtte selle osaga, et häältel oleks võrdne kaal valimistulemuste väljaselgitamisel. Valimisvabaduse printsiibi järgi on valimised vabad, kui hääletamine toimub ilma sunni ja lubamatu surve avaldamiseta valijale. Üldsuse printsiip tähendab reeglina õigust valida (aktiivne valimisõigus) ja ka õigust valitud saada (passiivne valimisõigus). Ühetaolisuse printsiip nõuab, et iga valimisõiguslik kodanik saaks oma valimisõigust teostada võimalikult sarnasel viisil. Otsesuse printsiip tähendab ajalooliselt seda, et riigikogu peab olema valitud ilma valijameeste vaheastmeta. Salajasuse printsiip kõige üldisemalt öelduna on see, et hääletamine on salajane, kui hääletajal on võimalus jätta enda teada, kelle poolt ta kavatseb hääletada, hääletab või hääletas.
Ei oska lugeda
Paragrahvi 60 lõik 3 aga räägib meile seda, et «riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb riigikogu eelmiste valimiste aastale». Järelikult ei räägi kehtiv põhiseadus eelvalimistest ega elektroonilisest hääletamisest midagi.
Millegipärast on aga meie juhtivad riigitegelased niivõrd kirjaoskamatud, et ei oska kõige lihtsamaid asju põhiseadusest lugeda. Need riigitegelased on president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Indrek Teder, valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu. Kui riik ei ole õiguskuulelik, kuidas saab siis nõuda õiguskuulekust oma kodanikelt?
Doktorikraad ei ole lolliksolemisele mingiks takistuseks.
VastaKustutaKas Põhiseaduse väljatoomine on lolliksolemine?
Kustutaloll on see, kes lugedes aru ei saa, mida loeb ja mida sellega öelda taheti ja paika panna taheti -
KustutaNo m ina loodan, et juba järgmistel valimistel: KOVja Riigikogu valimistel toimuvad valimised vastavalt Põhiseadusele (EI GIGI-VALIMISTELE JA EELHÄÄLETUSELE !)
VastaKustuta