Segasevõitu määrus nõuab, et farmer peab võtma ühelt põllult teisele sõitva kombaini ette vilkuri ja piraka hoiatussildiga sõiduauto, mille roolijal on autorongi juhtimise õigus. Kui saateautot pole, teeb politsei trahvi.
Määruses käsitletakse üle 3,5 meetri laiust kombaini ja traktorit liikluses eriveosena, nagu hiiglaslike betoonelementide või laevade vedu öisel maanteel. Selline kord on kehtinud juba 2001. aastast, aga politsei teeb innukalt trahvi alles viimastel aastatel.
Farmerid küsivad, kas kombaini ees sõitev saateauto teeb liikluse turvalisemaks või hoopis vastupidi. Nende kogemus ütleb kindlalt üht: saateauto tekitab liiklusohtlikke olukordi.
Ohtlik saateauto
Tartu valla põllumehe Kalmer Loosi sõnul on kombain lai ja keegi ei näe selle ees sõitvat oluliselt väiksemat saateautot.
«Varem andsin taga sõitvale juhile märku, kui nägin, et minust saab ohutult mööda. Nüüd kasutan saateautot ja see jääb mööda sõitnud ja tagasi reastuvatele masinatele ette,» rääkis Loos.
Seaduse järgi peab saateauto asulavälisel teel küll sõitma kombainist 100–300 meetrit eespool, aga see ei lahenda Loosi hinnangul probleemi. Esiteks ei pruugi kombainist mööduja kiirust lisades tulla selle pealegi, et ette jääb sama aeglane saateauto.
Teiseks jäävad saateauto ja kombain vasakpöörde tegemiseks ikka rodus seisma. Kui tagant läheneva sõiduki juht otsustab seisvast takistusest mööda sõita, ent samal ajal alustab saateauto juht vasakpööret, ei pruugi kumbki teist näha, enne kui hilja. Eriti ohtlik võib saateauto olla siis, kui möödasõitu teeb suur veok.
Politsei statistika kinnitab Loosi sõnu. Üks peamisi traktorite-kombainidega juhtunud liiklusõnnetuste põhjusi on möödasõidul vasakpööret sooritavale traktorile otsa sõitmine.
Tammistu Agro juhatuse liikme Mait Nõmmsalu kinnitusel on tema kombainerid saanud maanteel saateauto puudumise pärast trahvi tänavu ja mullugi. Samas on temalgi saateauto kasutamise kohta liiklusohtlik näide.
«Kombain sõitis 30 kilomeetrit tunnis ja mina sõitsin väikse saateautoga ees. Tagant tuli suur veoauto ja hakkas kombainist mööduma,» lausus ta. «Kombainist mööda sõites nägi juht saateautot ja mõistis, et ei jõua vastutulija tõttu enam mööda. Tekkis liiklusohtlik olukord ja ta pidi pidurdama.»
Nõmmsalu hinnangul tegeleb riik taas ülereguleerimisega, see määrus pole mõistlik ja seda pole võimalik täita.
Loos sõitis varem oma kombainiga aastaid ilma saateautota, ehkki laiveose luba on tehtud. «Keegi ei pidanud kinni ega küsinud veoseluba, kuid nüüd augustis võeti mind rajalt maha,» lausus ta. Trahv oli 40 eurot.
Samal nädalal peeti Loos uuesti kinni, ehkki seekord oli kombaini ees vilkuriga saateauto. «Politseinik mõtles ja mõtles, kuni ütles: «Tead, maru vinge oleks, kui teil oleks see silt ka.»»
Saateautol peab olema vilkur ning 90 sentimeetri laiune ja 60 sentimeetri kõrgune hoiatussilt «LAI VEOS». See peab pimeduses helkima, aga veel uhkem, kui oleks seest valgustatud.
Kuhu silt riputada?
Laia veose eest hoiatava sildi tõmbas Loos Ford Transiti väikese kastiauto katusele, ent kuhu kinnitada see tavalisel sõiduautol?
«Kuhu sa selle paned? See on ajuvaba!» oli Loos kuri. Pärast saateauto teele kaasa võtmist tekib tema jutu järgi kombaini taha passivaid autosid igatahes varasemast rohkem.
Politseinikud mainisid Loosile sedagi, et saateauto juhil peab olema CE-kategooria ehk autorongi juhtimise luba.
Loosi sõnul on põllumajandusettevõtetel niigi tööjõudefitsiit, kust aga võtta küla vahel igavlev CE-kategooria loaga inimene? Loosi pojal on selle kategooria luba õnneks olemas, valdaval osal farmeritel aga mitte. Nõude põhjus oleks mõistetav, kui ametnikud mõtlesid seda kirjutades maanteedel sõitvatele suurtele veokitele.
«Saateauto viib mu hommikul põllule ära ja sõidab siis tagasi,» kirjeldas Loos kombaineri tööpäeva. «Kui ma põllu ära lõpetan, pean ootama, et saateauto tuleks tagasi ja saadaks mu järgmisele põllule. Mu põllud on üsna killustatud ja kui pean kogu aeg saateautot ootama, siis läheb päev paraku väga ruttu mööda.»
Samasugust juttu rääkisid teisedki Postimehega kõnelenud talunikud.
Traktoritel on tänavu vihmase suve tõttu topeltrattad, et need ei tallaks liialt niigi pehmet põldu. Ent sel juhul laienevad ka traktorid sel määral, et neilegi on vaja saateautot.
Tartumaa Põllumeeste Liidu juhi Jaan Sõrra sõnul on põllumehed kummalise määruse pärast juba aastaid tagasi riigi poole pöördunud.
«CE-kategooria lube on farmeritel väga vähe, lisaks peab läbima ühepäevased kursused ja siis saab saateautojuhi tunnistuse,» lausus ta. «Olen rääkinud meie liidu soomlastest liikmetega, kes ütlevad, et Soomes sellist nõuet pole.»
Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhi Alvar Pähkli kinnitusel on saateautodeta traktorite ja kombainide trahvimine politseile hooajaline teema.
«Sel sügisel ei kanna põld tavaratastega traktoreid ja sestap on need topeltratastega,» lausus Pähkel. «Kui need on liiklusohtlikud ja jäävad politseile silma, siis juhitakse pigem tähelepanu, aga kui see on kuskil Tartu külje all tiheda liiklusega teel, vormistame ka protokolli.»
Kombainide puhul on tema kinnitusel veel üks probleem: juhid ei viitsi laiu heedreid ehk viljalõikureid eest ära võtta.
Pähkli kinnitusel ei trahvi kombainide ja traktorite juhte saateautode puudumise eest enamasti patrullpolitseinikud, vaid pigem politsei kommertssõidukite grupp, kuhu on rohkem inimesi tööle võetud. «Me räägime siiski kümnetest, mitte sadadest trahvidest,» lausus ta.
Pähkli möönis, et ka saateautod ise võivad tekitada liiklusohtlikke olukordi. «Sellega oleme nõus: üks asi on seadus, aga teine see, kuidas see välja paistab. Kuid politseinikud ei hinda seda, kas seadus on halb või hea – meie peame seadust täitma.»
Määrus muutmisele
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu kinnitusel on saateauto juhi CE-juhtimisõiguse nõuet võimalik tõlgendada mitut moodi. Liiklusseadus ütleb küll üheselt, et erivedu saatval reguleerijal peab olema vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigus ja reguleerija tunnistus. Tõlgendamisvõimalus tekibki Salmu selgitusel sellest, kas saateauto juht täidab ühtlasi reguleerija ülesandeid või mitte.
Kes see reguleerija on? Salmu jutu järgi on reguleerija inimene, kes reguleerib liiklust ka mingil muul moel peale saateauto juhtimise: annab märguandeid, tuleb vahepeal sõidukist välja, paneb liikluse seisma jms. Kui saateauto sõidab lihtsalt kombaini ees, siis ei pea juhil CE-kategooria luba Salmu tõlgendusel olema.
Ometi tunnistab ka Salmu, et määrus jätab tõlgendamisvõimalusi ja vajaks seega täpsustamist. Sestap käivad praegu arutelud, kuidas teha seda selgemaks ja paindlikumaks.
Mis puutub väidetavasse liiklusohtlikkusse, siis peab saateauto sõitma eriveosest vähemalt sada meetrit eespool. «See on küll piisav vahemaa, et ümber reastuda,» leidis Salmu.
LISALUGU
Kaheksa inimkannatanuga õnnetust
Politsei andmetel on tänavu traktorite ja kombainidega juhtunud kaheksa inimkannatanutega õnnetust. Harjumaal ja Järvamaal on neid olnud kummaski kaks, sellal kui valdavas osas maakondades mitte ühtegi.
Peale selle juhtus traktorite-kombainidega 14 väiksemat õnnetust.
Valdavalt on õnnetuse põhjustanud see, et vasakpööret sooritavale traktorile sõidetakse möödasõidul otsa, mõnel juhul on traktorist sõiduki ise kummuli keeranud ning mõistagi ka juhud, kui aeglaselt kulgevale põllumajandusmasinale sõidetakse lihtsalt tagant sisse.
Kõigist põllumajandusmasinatega juhtunud õnnetustest oli pooles süüdi traktori- või kombainijuht. Ühel juhul oli traktorist joobes, sellal kui traktorile otsa põrutanud sõidukijuhtidest oli purjus koguni kaks.
Nüüd võiks ka sellise seaduse välja töötada, mis käsib ka joobes juhi korral saateautot kasutada.
VastaKustutaNeed saateautod tegelikult tõesti teevad olukorra veel hullemaks.Eriti veel sellisel tiheda liiklusega maanteel.Ja ka saateautojuhil peaks olema niipalju mõistust,et olukorda hinnata,mitte lähtuda sellest,et mul vilkur katusel ja nüüd Kõik näevad.Ega see ikka nii pole.Kui liiklus on tihe,siis piisab ainult ühest autost su ees ja sinu vaateväli on häiritud.Mul endal juhtus ka analoogne teema 2 aastat tagasi Põltsamaa lähistel.Teel oli kokku 3 kombaini,nende taga,keskel ja ees terve ports autosi jne.Alustasin möödasõitu,kahjuks ei märganud seda kolonni enne,kui kombaini tagant nina välja sain :s ei saanud ka möödasõitu katkestada,kuna minu taga olev auto alustas ka juba möödasõitu..nii me siis põrutasime..kolonn oli nii kinni,et sinna vahele poleks ka jalgrattur enam mahtunud.Õnneks kedagi vastu ei tulnud.Jõudsin juba rahuneda,kui järsku paremalt poolt teepeenralt keeras ninaga ette saateauto.Ei olnud enam võimalik isegi vastastsuunast mööda saada.Nii ma siis pidurdasin niikuis suutsin,õnneks sai ka tagumine auto pidama.Ma ei tea mitu auto täit laipasi oleks olnud,kui minu tagant oleks tulnud nt rekka.Et päris ohtlik olukord oli see tõesti.Ei saagi nagu aru selle saateauto mõttest,et milleks oli vaja sedasi ette tulla,kuigi ta kontrollis seda olukorda ju igati.st nägi,et vastastsuunast tulevad autod ja mina koos selle teise autoga olime ainukesed,siis oli tükk tühja maad ja siis tulid suured masinad.Saateauto ju praktiliselt jääb seisma teepeal mitte ei anna talda,igatahes väga ebameeldiv kogemus.Ja saateautodel peaksid olema märgistused katusel ja ka valgustatud.Ei piisa sellest kui esimesel saateautol on ette numbrimärgi juurde pandud silt LAI VEOS see pole tagant tulijale nähtav samuti ei ole ka piisav mingi tilulilu väike vilkur.Sõidame mõistlikult ja ka mina püüan tähelepanelikum olla
VastaKustuta