Haapsalu on praeguseks võtnud vastu kolm Eestisse toodud põgenikeperekonda Süüriast ja Iraagist, kus sirgumas kokku kümme väikest last. Neist üks on sündinud juba Eestis.
Kaheksa kahe- kuni seitsmeaastast last käib praegu lasteaias, mille direktor Riima Velbre nendib, et täiesti teistsugusest keele- ja kultuuriruumist pärit lastega pole lihtne.
Selle nädala alguses lisandus lasteaiaperre üks kahe-, üks nelja- ja üks seitsmeaastane. «Esmaspäeval oli meil siin ema, isa, tugiisik, tõlk, lapsed ja mina. Kui kaheksa inimest liigub rühmast rühma, siis on väga palju sagimist. Üks räägib, teine kuulab, kolmas tõlgib, neljas ei saa aru. Lõpuks oli isal otsaesine täitsa märg, ta oli nii väsinud sellest informatsioonist,» meenutas Velbre, kes lisas, et kõik kolm perekonda on Haapsallu kolinud eri ajal ja nii on õnneks olnud aega igaühega eraldi tegeleda.
Tahaks teada, mis keskkonnast nad ikkagi tulevad. Kas poisid näiteks tohivad sõjamängu mängida või on neil hirmud liiga värsked?
Õpetajatel pole ettevalmistust immigrandi peredest pärit lastega tegelemiseks, küll aga peetakse lasteaias lugu erinevatest kultuuridest. Näiteks korraldatakse seal festivali, kus rühmad tutvustavad üksteisele eri riikide kultuure. Kaks korda nädalas käib lasteaias prantsuse keele õpetaja ja osal töötajatest on emakeeleks üldse vene keel, sest 1986. aastal avati see lasteaed venekeelsena. Viimane vene rühm suleti laste vähesuse tõttu 2014. aastal.
Praegu ütlevad sõimerühmas käivad kaheaastased kaksikud esimesi eestikeelseid sõnu. Nende rühma lisandunud kaheaastane poiss käis sel nädalal lasteaias koos oma isaga.
«Kõige pisematega on lihtsam, sest nad ei ole tugevalt ees ega maas,» ütles õpetaja Jane Möll, kelle sõnul võetakse sõjapõgenikest vanematega suheldes appi kehakeel. Alles hiljuti tuli kaksikute isale selgeks teha, et selliste ilmadega tuleks Eestis lastele kindad kätte panna. «Isa ütles selle peale eesti keeles, et «homme».»
Velbre on nõus Haapsalu linnapeaga, et lähiajal ei peaks linn pagulasperesid juurde võtma, vaid keskenduma neile 16-le, kes Haapsalus juba elavad. Kõigis viies rühmas on praegu igaühes üks kuni kolm araabia keelt kõnelevat last. Velbre kardab, et kui neid on ühes rühmas rohkem kui kolm, siis hakkab see häirima eesti keele õppimist, sest kuigi dialektid on erinevad, saavad lapsed üksteisest aru.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.