Traagika: emalt võeti korraga ära nii poeg kui ka tütar!

Reedel, 30. septembril tormab Meie Maa toimetusse silmanähtavalt ärritunud naine ja kirjeldab emotsionaalselt, kuidas tema juurest olevat mõned tunnid tagasi ära viidud 13-aastane poeg ja 16-aastane tütar.

(Pilt on ilustratiivne.)







Mare (nimi muudetud – toim) kirjeldab juhtunut niimoodi:
“Toimetasin just linnas, kui helistas Salme valla sotsiaaltöötaja ja ütles, et nad on mu korteri ukse taga ja soovivad kätte saada laste asju. Sotstöötaja ütles, et tema käes on kohtumäärus ja kas ma saan kiiremas korras koju tulla. Mina läksin paanikasse, et mis toimub? Mis kohtusse? Mis asjad?”

Naisele vastati, et järgmised kuus kuud pole tal mingeid lapsi, sest kohtumääruse alusel on poiss ja tüdruk perest eraldatud. “Öeldi, et kui ma ennast ei paranda, siis ei näe ma lapsi üldse,” rääkis Mare emotsionaalselt.

Selgus, et esmaspäeval, 26. septembril oli Salme vald andnud kohtusse sisse avalduse, mis jõustus neljapäeval, 29. septembril. Põhjuseks oli toodud, et emana pole Marel lastele pakkuda ei elamis- ega kasvamistingimusi.
Naine on väga ärritunud, sest tema meelest on lapsed ära viidud ilma tõsise põhjuseta ning ta soovib teisi valla peresid sotsiaaltöötaja taolise käitumise eest hoiatada.

Vastab vallavanem

Igatahes on tegu sündmusega, mida Saaremaal just väga sageli ette ei tule ja ema rängad sõnad vajavad süvenemist. Nii teeme järelepärimisi mitmele poole.
Salme valla sotsiaaltöötaja Katrin Kilter palub küsimused esitada kirjalikult, sest tegemist olevat väga keerulise juhtumiga. Paraku jäävad vastused tulemata, küll aga helistab vallavanem Kalmer Poopuu ja kinnitab juhtunut.

Vallavanema sõnul rahuldas kohtunik Salme valla taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et eraldada alaealised lapsed perest ja võtta emalt hooldusõigus kuni asjas tehtava lõpplahenduseni. Ajutiseks eestkostjaks on määratud Salme vald ja seda kuni kuueks kuuks. Valla kohustuste hulka kuulub ka laste isiku ja vara hooldus.


“Kuna vald on laste eestkostja, siis puudub mul õigus olukorda kommenteerida. Võin kinnitada” kinnitab õpetaja. 
Miks aga sellise otsuseni jõuti?

Mare tõlgendab kohtumäärust oma sõnadega: “Ma olevat lits, joodik, meestega aeleja, kodust ära jooksja, märatseja. See on ülekohus, mis seal kirjas on.” Naise sõnul ei võtvat ta alkoholi suu sissegi.

“Ma lausa vihkan alkoholi, suitsu ma ka ei tee, teen sporti"  tunnistab Mare.

Erandlik juhtum 

Need ei ole ilusad sõnad koduse elu kirjeldamiseks ja sellepärast küsime kohtunik Külli Mölderilt, kes kohtumääruse välja andis, kui tihti on tal tulnud lapsi emalt ära võtta.

“Minu praktikas on seda ette tulnud paaril-kolmel korral. Viimane juhus oli arvatavalt kümme aastat tagasi,” meenutab Mölder ja lisab, et ühest vastust küsimusele, kui pikka aega tehakse eeltööd, et sellist otsust langetada, pole.

Kord näeb ette, et kõigepealt vaatab kohus läbi ema õigusabitaotluse ja võtab avalduse menetlusse ning siis saavad osalised oma seisukoha esitada. Siis kuulab kohus ära menetluse osalised, lapsed nende tavakeskkonnas pedagoogi või psühholoogi juuresolekul. Ka lastele tuleb ilmselt esindaja määrata.

“Nii palju, kui mina sellega kokku puutunud olen, jõuab asi kohtusse alles pika kaalumise tulemusena ja on enamasti põhjendatud" teab Mölder.

Kuidas on sellises olukorras korraldatud laste edasine käekäik ja kes võtab vastutuse? “Lapsed paigutatakse hooldusperre või asenduskodu teenusele ja neile määratakse eestkostja, kelle ülesanne on laste elu ja asjade korraldamine,” vastab Mölder.

Uks lukust lahti

Siia vahele sobib ema edasine kirjeldus juhtunust. “Ütlesin sotsiaaltöötajale, et see on naeruväärne, mis te teete – ema selja taga. Ma ei saanud kohe koju minna, aga kui koju jõudsin, pidin peaaegu ära minestama – uks oli lahti tehtud, kõik oli pahupidi, asjad pilla-palla laiali, hüppa karkudega üle,” rääkis Mare, kes sissemurdmise avastades politsei kutsus.

“Rääkisin loo ära ja politsei fikseeris olukorra. Pärast helistati ja öeldi, et sotsiaaltöötaja käitus eetika kohaselt ning asi suletakse. Mina tegin ikkagi avalduse ära,” on Mare versioon toimunust.

Kohtunik Külli Mölder arvab, et ehkki kohtumäärus on olemas, ei peaks korterisse jõuga minema, kui lapsed just ohus ei ole. “Ennekõike peaks ikka vanemaga rääkima, et ta võimaldaks võtta laste asjad ja mingil juhul ei tohiks korter jääda avatuks ning järelevalveta.“

Siin tuleb mängu politsei.

Politseikapten Meelis Juhandi ütleb, et on asjaga kursis ning räägib oma versiooni juhtunust.

“Laste jutu järgi oli nende korteri uks kogu aeg lahti ja sellepärast mindigi asju ära tooma, kuid sel päeval oli uks lukus.”

Ema on teadmatuses

Kuid kas on õige, et ema isegi ei tea, kuhu lapsed viidi? “Lapsed on rahul ja viibivad inimese juures, kes on pädev hooldaja. Vallal pole mingit huvi ema kiusata. Ega kohus nii kergekäeliselt selliseid otsuseid tee. Järelikult oli kohtu hinnangul piisavalt tõendeid,” rõhutab vallavanem Poopuu, kes peab õigeks, et emale laste asukohast teada ei antud.

Naine annab oma sõbranna telefoni numbri, et keegi tema kohta ka mõne hea sõna ütleks. 

“Taimi Nelis tunneb mind sellest ajast, kui Saaremaale elama tulin, ta on mu vaimne ema, kes kõik mu mured ära kuulab,” ütleb Mare.

Taimile helistades on ta kohe nõus Marest rääkima. “Ma elasin sellele loole nii kaasa ja oleksin tahtnud teda aidata, aga pole enam võimalik. Mul oli tunne, nagu oleks mul endal lapsed ära võetud. See oli nii kohutav ja raske,” ei salga Taimi.

Arutades Taimiga selle üle, kas lastel on nüüd parem, jääb ta hetkeks mõttesse. “Eks aeg näitab. Paha on siis, kui lastele seal ei meeldi ja nad hakkavad siia jooksma. Kui nad on rahul, kui neid suudetakse armastusega kasvatada, kui lapsed näevad armastust ja headust, siis on kõik korras ja hea,” loodab Taimi, kes ei maali Marest ka nii mustades toonides pilti kui teised.

“Olen talle nagu ema eest, võtan aja ja kuulan ära, ei taha talle haiget teha ega piitsaga hoope anda, et jalad hoopis alt ära võtta,” kirjeldab Taimi suhteid Marega.

“Meil on väike linn ja kõik teda tunnevad, aga tal ei ole palju sõpru. Keegi ei suuda teda isegi usaldada. Mullegi on etteheiteid tehtud, et teda usun, aga ma ei pane tähele, mida teised räägivad. Marest kahju ja soovin, et tal kõik hästi läheks,” hoiab Taimi veel usku üleval.

* * *

Kui palju on maakonnas esinenud juhtumeid, kus emalt võetakse lapsed?

Perekonnaseaduse kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus või sotsiaalkindlustusamet lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamatult esitama kohtule avalduse vanema hooldusõiguse piiramiseks lapse suhtes.
Seega esitab kohtule avalduse hooldusõigusega seotud menetluste algatamiseks kohalik omavalitsus, maavalitsust sellesse protsessi ei kaasata. Samuti edastab kohus tehtud otsuse osapooltele, kelle hulka maavalitsus ei kuulu. Näiteks lapsendamise puhul, kui seadusega on maavalitsusel täita protsessis oma roll, edastatakse kohtumäärus ka maavalitsusele.
Juhul, kui laps pärast vanematest eraldamist suunatakse asenduskoduteenusele, pöördutakse maavalitsuse poole vastava halduslepingu sõlmimiseks ja selleks on vaja ka kohtumäärust. Kui laps otsustatakse saata hooldusperesse, siis selle lepingu sobiliku perega sõlmib omavalitsus.

Saare maavalitsus on vanematelt laste äravõtmisse olnud kaasatud kolmel juhul, millest kahel korral rakendati esialgset õiguskaitset, mis lõpptulemusel ei viinud hooldusõiguse piiramiseni.

Anneli Tõru,
Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja

Allikas: Meie Maa