Teame siinkohal märkida, et Ilves ja Rõivas jms tegelased ju teadsid teleesinemistes seda, et kes süüdi on? Kas nemad ikka kuulati üle?
Eelmise aasta 3. septembril koondus Eesti avalikkuse tähelepanu Vao varjupaigataotlejate majutuskekusele, mille küljesein süüdati öisel ajal põlema. Peaminister Taavi Rõivas reageeris toimunule kiirvisiidiga majutuskeskusesse ning president Toomas Hendrik Ilves nõudis kõigilt parlamendierakondadelt intsidendi hukkamõistu. Nii Rõivas kui ka siseminister Hanno Pevkur avaldasid lootust, et süütajad tabatakse peagi. Kahjuks nii ei läinud ning sel nädalal lõpetati uurimine süüdlasi tabamata.
Aktiivne menetlus lõpetati tegelikult juba juulis, kuid sel nädalal lõpetati ka mõni kuu kauem kestnud jälitusmenetlus. Hoolimata kümnete tunnistajate ülekuulamisest, jutuajamistest külaelanikega, mitmest ekspertiisist, tuhandete tundide videomaterjali ülevaatamisest ja muudest kogutud tõenditest, ei suutnud uurijad jõuda jälile kurjategijatele, kelle käsi tõusis süütama maja, milles magas parasjagu ligi 70 inimest.
Menetluse käigus suutsid uurijad tuvastada, et maja sein süütati kell 4.25 varahommikul bensiiniga. Millises anumas bensiin oli, pole teada, sest uurijad leidsid sündmuskohalt liiga vähe asitõendeid, et lõplik tõde välja selgitada, kuid mõned pisikesed tükid viitasid plastkanistrile.
Hoolimata sellest, et maja ümber oli mitu videokaamerat, ei jäänud süütajad ühelegi salvestisele. Asja menetlenud Rakvere politseijaoskonna menetlusteenistuse vanema Key Paju sõnul oli tänu tänava- ja trepikodade valgustusele videotelt näha, kes ja millisel hetkel kuskil viibis, kuid süütajate liikumist pole võimalik niimoodi selgeks teha, sest kaamerate vaateväljas esinesid ka mõned pimedad nurgad. Praeguseks on need kohad lisakaameratega kõrvaldatud.
Samuti tehti asitõenditele DNA-, sõrmejälje- ja värvkatteekspertiis, kuid need tulemusi ei toonud. «Meie kahjuks rääkis tuli, mille kustutamise käigus hävines palju füüsilisi asitõendeid,» selgitas Paju.
Menetluse käigus uuriti ka mitut tuhandet telefoninumbrit, mis olid põlengu ajal lähima mobiilitugijaama levialas.
Paju sõnul oli uurimisel kolm versiooni, millest ta täpsemalt rääkida ei saa, sest see võiks kahjustada võimalikku uurimist tulevikus. «Praegu on menetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel, sest midagi uut meil sinna lisada ei ole. Kui peaks leiduma mõni uus infokild, siis oleme järgmise nelja aasta jooksul nõus menetlust uuendama,» selgitas Paju. Tema sõnul seab niisuguse tähtaja see, et antud kuritegu aegub viie aasta jooksul pärast toime panemist.
Paju sõnul peaks uus infokild olema midagi seesugust, mida pole veel uuritud: «Kui selgub uusi asjaolusid või tuleb inimene ja ütleb, et tema teab, et see ja too tegid seda.» Seega jääbki uurijatel vaid loota, et süütajad tulevad ise ülestunnistusega lagedale või tunnistab nende kahjuks mõni inimene, kes on teo toimepanemisest teadlik.
Vao külaelanikud olid Paju kinnitusel väga koostööaltid. «Nad olid väga huvitatud sellest, et põlengu uurimine saaks lahendatud. Ükski neist, kellega ma vestlesin, ei olnud keskuses elavate inimeste vastu negatiivselt häälestatud,» rääkis Paju. Tema hinnangul üritasid ka kohalikud elanikud jälile saada, kas tegu võis olla oma kandi inimesega, kuid nemadki jõudsid tõdemuseni, et ei tea, kes süütaja oli.
_______________________
KOMMENTAAR
Sirje Merilo
kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör
kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör
Sündmuskohalt saadud asitõendid viitasid süütamisele, sel põhjusel alustaski politsei kriminaalmenetlust vastava paragrahvi alusel (karistusseadustiku paragrahv 404 lõige 1). Lisaks neljale ekspertiisile on menetluse raames teostatud ka jälitustoiminguid, kuid saadud andmed ega kogutud tõendid ei viinud kuriteo toimepaneja(te)ni.
Selle kriminaalasja kohtueelse menetluse juhina kinnitan, et uurimisgrupp on kõikvõimalikud versioonid üle kontrollinud. Kuigi me ei suutnud süütamise toime pannud inimest või inimesi välja selgitada, ei ole ka minu meelest õige uurimist jätkata olukorras, kus edasine suund ei ole enda jaoks selge. Sel põhjusel andis prokuratuur politseile loa kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Juhul kui laekub uusi andmeid, siis võib prokuratuur lõpetatud menetlust uuendada.
Allikas: Postimees
