ISADEPÄEVA LUGEMIST | Isa kui perekonna kaitsja!

Kuidas siis kaitseb isa oma lapsi pikaajalises perspektiivis? Milliseid elukestvaid isikuomadusi peab isa oma lastele õpetama ja neis juurutama?

Esiteks hoolitseb isa oma laste pädevuse eest. Ta kujundab lastes välja elukestva terve suhtumise töösse ühes tööharjumusega. Ilma isa suunava abita ei pruugi lastel kujuneda välja tervet arusaamist pingutuse ja tulemuste ning põhimõtete ja saavutuste vahelisest seosest. Kui isa selles läbi kukub, ei pruugi lapsed eales kasvada välja lapsepõlvele omasest suhtumisest – et elu on mäng – ning jäävadki püsivalt teismeliseks. Hiljem võib see hävitada neid ennast, nende perekonna ja ka professionaalse karjääri.

Teiseks õpetab isa austust õiglase autoriteedi vastu. Ta nõuab, et lapsed austaksid nii teda kui ka oma ema ning kuuletuksid neile. Suuremas osas kehtestab majapidamises valitseva moraalse kliima just ema, kujundades arusaamise sellest, mis on kodus õige ja mis vale, ent isa kannab hoolt, et sellest kinni peetaks. Aruka ja ettenägeliku inimesena teab isa, et kui lapsed ei austa oma vanemaid, siis saab neil elus olema raskusi õiglase autoriteedi austamisega ka mujal – nii koolis, töökohal, ühiskonnas laiemalt, Jumala ees kui ka oma südametunnistusega seonduvalt.

Kolmandaks kasvatab ja kujundab isa oma laste südametunnistust, õpetades neile eetika aluseid. Teisisõnu näitab ta oma poegadele ja tütardele, kuidas end ka väljaspool kodu õiglaselt ja auväärselt ülal pidada. Oma laste silmis on ta aususe, õigluse ja isikliku väärikuse ekspert nii töökohal kui ka ühiskonna liikmena. Ta näitab oma lastele, kuidas emalt saadud arusaam moraalse elu alustest kandub hiljem üle elule väljaspool kodu: rääkida tõtt, pidada kokkulepetest kinni, seada oma kohustused alati esikohale, austada teiste inimeste väärikust jne. Oma isikliku eeskuju ja suunamisega näitab isa kodus, kuidas täiskasvanud inimesed austavad teineteise väärikust ja nõuavad austust iseenda ja oma lähedaste väärikuse vastu.

Isa kasvatab ja kujundab oma laste südametunnistust, õpetades neile eetika aluseid.

Neljandaks ehitab isa oma lastes üles loomuliku enesekindluse. Tema kohalolek kodus füüsiliselt tugeva mehena loob lastele (eriti tütardele) eeldusi turvatundeks, mis omakorda sillutab teed enesekindluse kujunemisele. Isana parandab ta laste vigu ja julgustab neid eksimuste korral ikka ja jälle uuesti proovima, et vigadest õppida, pakkudes selleks vajadusel abi. Sel moel juhatab ta oma lapsi tervele ehk reaalsusega kooskõlas olevale arusaamisele selle kohta, millised on nende tugevused ja võimete piirid. Noorukites, kellele saab osaks selline kaitsev isalik armastus ning kes õpivad selle läbi juba koduseinte vahel ennast tundma, raskusi ületama ja probleeme lahendama, areneb välja elukestev terve enesekindlus.

Viiendaks kasvab isa suunamisel lastes täiskasvanutele omane arukuse voorus, mis võimaldab langetada mõistlikke otsuseid. Teisisõnu õpetab isa lapsi kasutama oma mõistust vastutustundlikele täiskasvanutele kohaselt: arutleda loogiliselt, mõelda mitu sammu ette ja näha tegude võimalikke tagajärgi, hinnata olukordi adekvaatselt, mõista inimeste tugevusi ja nõrkusi, nende iseloomu ja väärtusi, eristada tõde valest, tunda ära kui keegi vassib, valetab, petab või manipuleerib jne.

Kuuendaks annab isa oma eluga lastele kütkestava nägemuse vastutustundlikust mehelikkusest. Ta on otsekui eeskuju oma poegade kasvamises ja meheks saamises. Ja oma tütardele annab ta isikliku eluga (enamasti ise seda teadvustamata) juhise nende iseloomuomaduste kohta, mida nad peaksid silmas pidama, hinnates omaealisi mehi, eriti, mis puutub abikaasavalikusse. Seega kujundavad isad lugematutel nähtamatutel viisidel oma poegade mehelikku iseloomu ning kaudselt suunavad ka seda, milliste meestega nende tütred kunagi abielluvad. Ilmselt selgitab see ka asjaolu, et head isad saavad sageli oma miniatega väga hästi läbi.

Allikas: Objektiiv