Umbusaldamise poolt hääletas 63 saadikut, vastu oli 28 riigikogulast. Erapooletuid ei olnud.
Rõivas loobus ise võimalusest tagasi astuda, nagu soovitasid ülejäänud viis fraktsiooni oma teisipäevases avalduses. Ta pidas saadikute ees poliitilise ettekande ja vastas eranditult ainult oma koduerakonna saadikute küsimustele.
Pärast hääletustulemuse selgumist kinnitas Rõivas ajakirjanikele, et Reformierakond ei ole oma võitlust parempoolse maailmavaate eest kuidagi lõpetamas. Ta kinnitas, et on südamest uhke nende 961 päeva üle, mil tal on olnud võimalik Eesti riiki juhtida.
President Kersti Kaljulaid kutsus kolmapäeva õhtuks kõikide parlamendierakondade juhid Kadriorgu, et arutada igaühega neist kujunenud poliitilist olukorda.
"Rahvas on valimistel andnud parlamendile mandaadi ning parlamendi kohus on seda mandaati kasutada. Parlamendi vastutus on, et Eesti saaks endale kiiresti valitsuse, mis viib Eestit edasi ning peab jätkuvalt oluliseks meie seniseid seisukohti kaitse- ja julgeolekupoliitikas. Öeldakse, et minevikku ei tohi unustada, aga ma panen kõigile parlamendiliikmetele ja erakondade juhtidele südamele, et ka tulevikku ei tohi unustada," ütles Kaljulaid.
Reformierakonna esimees Taavi Rõivas on Kadriorgu kutsutud kell 16, Keskerakonna esimees Jüri Ratas 17, SDE esimees Jevgeni Ossinovski 17.30, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna 18.00, Vabaerakonna esimees Andres Herkel 18.45 ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme 19.15.
Rõivas: raske on leida valitsust, kes suutnud 1,5 aastaga enamat
Rõivas ütles usaldushääletuse eel tehtud poliitilises ettekandes, et raske on leida Eesti ajaloost valitsust, kes oleks pooleteise aastaga suutnud enamat.
Ta tõi välja haldusreformi käivitamise, riigikaitsekulude tõstmise, idapiiri väljaehitamise, tööjõumaksude langetamise, lapsetoetuste ja pensioni suurendamise, Rail Balticu jpm.
Rõivas leidis, et umbusaldusavaldus ei ole mitte niivõrd tema isiku, vaid pooleteise aasta jooksul tehtud töö kohta. "Isiklikult mulle on etteheide vaid ühes kohas - minu reaktsioonid ja retoorika migratsioonikriisis Kõik muud etteheited on kogu koalitsioonile, sealhulgas IRLile ja sotsidele."
Peaministri hinnangul on selge, et kahe vasakpoolse poliitilise jõuga liitu heites teeb IRL edaspidi põhimõttelisi järeleandmisi julgeoleku-, majandus-, kodakondsus- ja hariduspoliitikas.
Rõivas selgitas taas, miks ta otsustas ametist mitte ise tagasi astuda, vaid läbida umbusaldushääletust. "Tänase hääletustulemuse protokoll ei ole tähtis mitte niivõrd minu, kuivõrd Eesti ajaloo jaoks. Valitsust ei kukutata SMSi teel, selleks on demokraatlikud protseduurid."
"Mul on olnud suur au teenida Eesti rahvast ja riiki peaministrina kahes valitsuses 961 päeva. Olen teinud seda tööd kire ja pühendumusega. Olen südamest tänulik kaasteelistele ja uhke tehtu üle. Olen südamest uhke oma riigi üle. Eesti on kõige parem riik maailmas. Elagu Eesti!" lõpetas Rõivas.
Taustainfo: mis saab edasi?
Riigikogu umbusaldusavaldus peaministrile vormistatakse riigikogu otsusena, mis avaldatakse Riigi Teatajas. Riigikogu esimees teatab peaministrile umbusalduse avaldamisest presidendile kirjalikult hiljemalt järgmisel päeval pärast umbusalduse avaldamist.
Kui valitsus on tagasi astunud, peab president määrama peaministrikandidaadi 14 päeva jooksul. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. Tagasiastunud valitsus jätkab oma tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud. Tagasiastunud valitsus hoidub vältimatu vajaduseta põhimõtteliste või riigieelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest.
Viimati avaldas riigikogu peaministrile umbusaldust 22 aastat tagasi. Riigikogu avaldas 1994. aasta 26. septembril umbusaldust Mart Laarile. Umbusalduse avaldamist pooldas tollal 60 riigikogu liiget, selle vastu oli 27 ja erapooletuks jäi üks parlamendisaadik.
Allikas: ERR
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.