Arvamus | Jaak Madison: "Ei saa rõõmu tunda Austria üle"

Esialgsete tulemuste põhjal ei saa just suurimat rõõmu tunda Austria üle, kus tõenäoliselt on presidendiks tõusmas vasakliberaalne nn "sõltumatu" kandidaat Van der Bellen. 

Eesti meedia armastab teda küll pidevalt seostada Eestiga, sest tõesti olid osad esivanemad tal Maarjamaal paiksed teatud aja ning teatud kaugelt sugulased elavad tal siiani meitemaal (ühe sugulase eesnimi nt Olga). Üheks peamiseks põhjuseks ma pean mõne protsendi elanikkonna suurt hirmu, mis tõusis peale Brexitit ja Trumpi. Mõni protsent, sest just nii-palju erineb Belleni edumaa rahvuskonservatiivse Norbert Hoferi tulemusest võrreldes oktoobris toimunud valimistega. Samas ei ole põhjust ka ülemäära kurvastada, sest Austria Vabaduspartei on kindlalt küsitlustulemuste põhjal juhtpositisioonil ning järgmiste parlamendivalimiste võit pole üldse mägede taga. Peagi on aga tulemus hoopis teise ja võib-olla ka Euroopa Liidu tulevikku arvestades palju kaalukama hääletuse tulemused - Itaalia põhiseadusreferendum ehk Matteo Renzi (loe: Taavi Rõivase bestikas) saatuse üle otsustav rahvahääletus. Olin loetud päevad tagasi Firenzes, kus muuseas küsisin lennujaama sõites taksojuhilt nii linnas vegeteerivate, vabandust, tänavatel häirivate migrantide kohta ning ka referendumi osas. Taksojuht itaallasele omase energiaga vastas, et need "põgenikud", keda on ka Firenze täis, on 20-40 aastased meessoost (ärgu transsoolised solvugu) mustad ning referendumile läheb tema ja kõik tema sugulased-tuttavad vastu hääletama. 
Niigi põnev aasta saab kindlasti põneva lõpu.