„Ma ei pruugi nõustuda sellega, mida sa ütled, aga ma olen valmis surmani kaitsma sinu õigust öelda seda, mida sa ütled.” - Voltaire
§ 151. Vaenu õhutamine Tegevuse eest, sealhulgas kirjutise, pildi, sümboli või muu materjali kasutamise, levitamise või jagamise eest, millega avalikku rahu häirival viisil või süstemaatiliselt kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele isiku või isikute rühma vastu, keda määratletakse kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 151.1. Rühma vastu suunatud kuriteo õigustamine Rahvusvahelise või Eesti kohtu lõpliku otsusega tuvastatud agressiooni, genotsiidikuriteo, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo ähvardaval viisil avaliku õigustamise, eitamise või mitteoluliseks tunnistamise eest, kui sellega on põhjustatud kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel määratletud isikute rühma või rühma liikme vastase vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise oht, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 7
Vihakõne on ammu kriminaliseeritud, karistusseadustiku paragrahv 151 alusel.
Euroopa Nõukogu survestab pidevalt valitsust, et karmistada veelgi paragrahv, aga kui me hakkame sisusse süvenema – kes on see isik, kes ütleb, et siit algab vihakõne, siit lõpeb demokraatia? Väga keeruline on öelda, kust lõpeb sõnavabadus ja kust algab sõnavabaduse piiramine. Milliseid sõnu võime kasutada ja milliseid mitte? Seda ei oska öelda isegi EU sülekoerad.
Kasutatud allikad:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.