Türgist tuleb üha rohkem märke Eestisse mošee ehitamisest

Türgi riiklik arenguabi organisatsioon, kelle esindajad on ka Eestis kohapeal juba käinud, on ilmselt valmis mošeed rahastama, kui selle ehitus peaks reaalseks plaaniks saama.

Üha sagenenud mošeeteemalised sõnavõtud viitavad, et Eestisse islami pühakoja rajamine on türklastele justkui südameasjaks saanud. Rahastus mošee ehitamiseks tuleks tõenäoliselt riigi arenguabi organisatsioonilt TİKA (Türgi koostöö- ja arenguagentuur, vt kõrvallugu). See pole marginaalne organisatsioon, vaid allub otse Türgi peaministrile.

TİKA tegutseb üle maailma eri koostööprojektidega otsapidi 150 riigis. Näiteks Valgevenes, kus organisatsiooni abiga taastati nõukogude ajal hävinud mošee. Novembri alguses kutsus Valgevene president Aljaksandr Lukašenka Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdoğani Minskisse, et üheskoos uus mošee avada. See oli uhke sündmus: Erdoğani ja tema abikaasat tervitasid Valgevene rahvariietes neiud, kes pakkusid uhkelt toidupoolist. Sündmust kajastasid paljud väljaanded, ka Türgi suurimad ajalehed Hürriyet ja Sabah.
Erdogan ja Lukašenka avasid koos uue mošee Minskis.

See oli Erdoğani esimene visiit Valgevenesse. Presidendiga oli kaasas suur kaaskond, teiste hulgas Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu, kes väisas selle aasta oktoobris ka Eestit. Valgevene piduliku sündmuse käigus mainis Çavuşoğlu ka oma Eestis käiku.

Çavuşoğlu rääkis, et Türgi on valmis püstitama islami pühakoja ka Tallinnasse ja väiksemad islamikogukonnad peaksid samuti oma sõnumit aktiivselt levitama, sest muidu on inimesed radikaalsetest sündmustest liiga mõjutatud.
TIKA tegutseb 2000. aastatest ka Balkani riikides. Näiteks Makedooniaski on plaanis renoveerida mitu mošeed. 

Välisministri Minskis öeldut kajastas mitu meediaväljaannet, ka türgikeelne Sputnik. Kajastustes on juttu 80 000 moslemist (Eesti moslemikogukond on tegelikult märksa väiksem, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on meil 1508 islamiusulist – kuigi nende hulk on ilmselt suurenenud, ei küündi see 80 000-ni – toim), kes elavad Eestis pühakojata. Lisatakse, et Eesti on üks väheseid maailma pealinnu, kus pole mošeed.
Raha tuleb tingimustega

Valgevene mošee avamisel oli kohal ka Türgi usuasjade osakonna juht Mehmet Görmez. Tema juhitud üksus on varemgi näidanud üles riigi huvi välismaal, ka Eestis elavate moslemite puhul. Görmez külastas välisministriga koos oktoobris Eestit ja pidas siin välispoliitikast kõne, milles lubas, et Türgi soovib Eesti moslemeid toetada. „Kui eestlased on nõus, ehitaksime suurima hea meelega mošee siia Tallinna või mujale,” lausus ta. Eesti Päevalehe andmetel esitas türklaste toetuseks palve Eesti moslemite pea­imaami Ildar Muhhamedšini abikaasa Liya.
Uus mošee pole 100% hea tahe. See on Türgi ekspansionistlik soov, võistlus moslemikogukondade nimel.

Tundub, et ka TİKA on Eesti n-ö sihikule võtnud. Kevadel, pool aastat enne seda, kui Çavuşoğlu ja Görmez Eestis käisid, viibisid Tallinnas TİKA esindajad. Väidetavasti sõideti kohalike moslemitega läbi konkreetsed kohad, kus uus mošee paikneda võiks. TİKA on ilmselt valmis Eesti mošeed rahastama, kui selle ehitus peaks reaalseks plaaniks saama.

Kuid mis organisatsioon on see riiklik, peaministrile alluv asutus? „TİKA on väga tähtis organisatsioon. See mängib välispoliitikas väga olulist rolli eriti pärast 2002. aastat, kui praegune valitsus võimule tuli,” ütles Eesti Päevalehele Helsingi ülikooli teadur, Türgist pärit Halil Gürhanlı, kes uurib oma doktoritöös Türgi islamistlikku populismi. „TİKA eelmine juht juhib praegu Türgi luureteenistust,” tõi ta esile kõneka asjaolu.
Sel sügisel avati uus pühakoda ka Kõrgõzstanis, tööde rahastajat on jäänud sinna meenutama silmapaistev infotahvel. 

Koostööprojekt EL-i liikmesriigis Rumeenias

Gürhanlı sõnul on TİKA eelkõige vahend, et viia välismaal elavate rahvus- ja usukaaslaste kaudu ellu Türgi nn pehmet poliitikat. „Seda võib ju teha ka muul kombel, näiteks ärisid avades, aga nad valisid selle tee – koolide ja mošeede avamise. Uue mošee avamine pole iial 100% hea tahe. Näeme seda eriti Balkani riikides. See on Türgi ekspansionistlik soov, viis võistelda Egiptuse, Saudi Araabia ja teistega moslemikogukondade nimel,” lausus Gürhanlı.

Kuid TİKA rahaline toetus tuleks tema sõnul pagasiga. „See ei oleks lihtsalt ehitis. See tuleb koos religioossete nõudmistega, Türgi ametnikega, sunniitide tavadega,” loetles Gürhanlı.
Uut mošeed pole vaja

Kohalike moslemite ladvikus aga valitseb segadus. Prokuratuur on peaimaam Ildar Muhhamedšinile esitanud kuriteokahtlustuse koguduse raha omastamises. Samal ajal on Eesti moslemid väidetavasti potentsiaalsetele rahastajatele märku andnud, et praegusest palvemajast suhteliselt väiksele moslemikogukonnale piisab. Eesti islami keskuse esindajate hinnangul ei ole Tallinnasse teist mošeed tarvis. „Pigem võiksid Türgi inimesed ulatada abikäe olemasoleva hoone renoveerimiseks ja parandamiseks, sest meie väikse moslemikogukonna jaoks lihtsalt ei ole otstarbekas mitut hoonet tekitada. Islami keskus on avatud kõikidele moslemitele ja kedagi ei ole sealt kunagi ära aetud ega kuidagi diskrimineeritud,” ütlesid nad oktoobris.

Eesti Päevaleht küsis uue mošee ehitamise plaanide ja rahastamise kohta kommentaari ka TİKA-lt, kuid mitme tööpäeva jooksul vastust meieni ei jõudnud.
TIKA teeb kostööd ka mõne Euroopa Liidu riigiga, näiteks Ungaris renoveeriti kahe riigi Sõpruse park.

Uus mošee elustas Türgi ja Valgevene ärisuhted

Tänavu 16. novembril avasid Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Valgevene pealinnas Minskis uhke mošee, mille valmimist rahastas osalt Türgi riik. Kui suur oli Türgi osalus, pole kumbki osapool avaldanud. Erdoğan kiitis mošee avamisel Lukašenkat avatuse eest ja seadis teda maailmale eeskujuks. „Minski mošee on väga tähtis praegu, kui islamofoobia ning teiste religioonide ja kultuuride diskrimineerimine ning pühakodade ründamine on Euroopas järjest sagenenud. Loodame, et erinevusi hindava Lukašenka tolerantsus annab maailmale eeskuju,” ütles Erdoğan.

Saksa uudistekanal Deutche Welle märkis sündmust kajastades, et Minski mošee ehituse puhul olid poliitilised ja majandussuhted tegelikult religioonist märksa olulisemad. Valgevene 9,5 miljonist elanikust on moslemid ainult

30 000–45 000 ja neil on riigis mitu mošeed. Tõsi, Minski suurima mošee taastamine (1960-ndatel hävitatud ajaloolise hoone koopia – toim) oli rahapuuduse tõttu katkenud mõned aastad varem. Sellele panigi õla alla Türgi. Valgevene ja Türgi on Deutche Welle hinnangut mööda aastaid lähedastes suhetes olnud. Saksa uudistekanal märgib muu hulgas, et ka Lukašenka ja Erdoğani valitsemisstiilid hakkavad sarnasemaks muutuma.

Olulised kaubanduspartnerid

Türgi on olnud üks Valgevene olulisemaid kaubanduspartnereid Lähis-Idas. Suurimad investeeringud on olnud kasiinokett, mobiilivõrk ja hotell. 2014. aastal investeeris Türgi Valgevenesse 512 miljonit dollarit, mullu vähenes investeeringute maht Moskvale kehtestatud sanktsioonide tõttu 15 miljoni dollarini. Seetõttu kukkus ka Valgevene SKT 3,9%.

Deutsche Welle leiab, et Lukašenka on väga huvitatud Türgiga suhete taastamisest ja investeeringute riiki tagasi meelitamisest. Mošee sissepühitsemise kõrval uuendasidki Erdoğan ja Lukašenka ärisuhteid ning allkirjastasid mitu koostöökokkulepet. Koostöö võib alata ka relvatööstuse vallas: Valgevene võiks Türgile müüa kommunikatsioonisüsteeme, Türgi Valgevenele raketitehnoloogiat. 1 Tuuli Jõesaar
Mis on TIKA?

TIKA (Turkish International Cooperation and Development Agency) on Türgi riigiasutus, mis allub peaministrile. Arenguabiga tegelev organisatsioon loodi 1992. aastal, kui Nõukogude Liidu lagunedes iseseisvusid Kesk-Aasia ja Kaukaasia riigid Kasahstan, Tadžikistan, Usbekistan, Aserbaidžaan, Türkmenistan ja Kõrgõzstan. TIKA eesmärk on välismaal elavate Türgi rahvuste ja moslemite eluolu parandamine ning kultuuri ja sidemete hoidmine. Valdkonnad on haridus, tervis, põllumajandus, rahandus, turism, tööstus, infrastruktuur jne.

2000. aastatel laieneti Lähis-Idasse, Aafrikasse ja Balkani maadesse (nüüd esindused Horvaatias, Serbias, Montenegros, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Makedoonias, Albaanias), edasi ka Lõuna-Ameerikasse ja Kagu-Idasse.

2015. aasta seisuga on TIKA esindus 54 riigis. Euroopa Liidust Horvaatias, Ungaris ja Rumeenias, Ida-Euroopas veel Valgevenes, Ukrainas, Gruusias, Moldaavias. Arengukoostöö projekte on 150 riigis.

TIKA 2015. aasta eelarve oli 383 miljonit Türgi liiri ehk 103,5 miljonit eurot. 2017. aastaks on seda väidetavasti kahekordistatud.

Allikas: Eesti Päevaleht