Valitsus kinnitas 2017. aasta Eesti sisserände piirarvuks 1317 inimest, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarv reguleerib töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse.
"Tänavu oleme esimest korda olukorras, kus sisserände piirarv täitub ja seda juba enne aasta lõppu,“ ütles siseminister Andres Anvelt.
Tuleval aastal arvatakse piirarvu alt välja iduettevõtjad ja IKT-sektori töötajad, kuid piirav ise jääb samaks.
"Peame tõsiselt analüüsima, milliste tegevusalade lõikes täiendavalt on surve kasvanud. Arutame lähitulevikus tööandjate, riigiasutuste esindajate ja teiste oluliste partneritega töörändega seotud regulatsioone. Eesmärgiks on tagada meie riigi majandusarengule olulistes sektorites puuduolev tööjõud ja kujundada selleks ka paindlik sisserände poliitika,“ lisas minister.
Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Sisserände piirarv ei puuduta Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid inimesi ega teisi rahvusvahelise kaitse saajaid.
Piirmäär 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast tuleneb aga välismaalaste seadusest.
Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud. Samuti ei kuulu sinna alla välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, tulevad Eestisse õppima, õppejõuna või teadustööd tegema. Samuti ei kuulu piirarvu alla inimesed, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.
Tänavu võib piirarvu alusel anda kuni 1317 tähtajalist elamisluba, millest 13. detsembri seisuga on välja antud 1312 – neist ettevõtluseks 16, töötamiseks 1286 ja välislepingu alusel 10 elamisluba.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.