Soome feminist Saara Särmä: "Kas valge heteromees on üldse inimene?"

Küsimus, mida ka Eesti äärmusfeministid (kui pagulaste tulihingelised toetajad ja importijad) varem või hiljem hakkavad küsima: Kas valge heteromees on üldse inimene?

Säärase küsimuse on Aamulehti teatel püstitanud Soome feminist Saara Särmä.

Särmä viitab oma sõnavõtus äärmusfeminist Valerie Solanasile, kes on öelnud:

"Mees on ebatäiuslik naine, kõndiv rudiment, geenitasemel tehtud abort. "Olla mees" tähendab olla puudulik (ebatäiuslik), emotsionaalselt piiratud; mehelikkus on haigus ja mehed on emotsionaalselt lombakad. Mees on täiesti enesekeskne, iseenda sees lõksus, võimetud kaasa tundma või samastuma teistega, armastusega, sõprusega, kiindumusega. Mees on täielikult isoleeritud üksus, võimetu kellegagi vaimset sidet saavutama. Tema reaktsioonid on täielikult kehalised, mitte mõistuslikud; tema intellekt on tühipaljas tööriist ta tungide ja vajaduste teenistuses; ta on võimetu vaimseks kireks, vaimseks suhtlemiseks; ta ei suuda suhestuda mitte millegi muu kui enda füüsiliste aistingutega. Ta on poolsurnu, tundetu kamakas, kahjutu tomp, sest vaid need, kes on võimelised neelduma teistesse, võivad olla kütkestavad. Ta on lõksus videvikuvööndis poolel teel inimeste ja ahvide vahel, ja ta on palju õnnetumas olukorras kui ahv, sest erinevalt ahvidest on ta võimeline suureks hulgaks negatiivseteks tunneteks."

Loomulikult ei kehti see moslemite ja mustanahaliste meeste kohta. Neid inglikesi oleks siia maailma rohkem vaja.

Küsime siis otse välja: kas "kuradi valgel heteromehel" on üldse õigust elule progressiivses ja multikultuurses maailmas?