Tuhanded inimesed osalevad ravimite katsetamises ja seda peetakse valdavalt kasulikuks, kuna uurimisaluste arstlik jälgimine on tihedam ja põhjalikum ning aitab patsiendil oma haiguse kohta rohkem teada saada.
1. juuli seisuga on Eestis käimas 218 kliinilist ravimiuuringut. Eestis tehakse valdavalt rahvusvahelisi müügiloaeelseid ravimiuuringuid, mis tähendab, et ravimi ohutuse ja toime kohta on varem juba teavet kogutud, aga selle kogumist jätkatakse suuremal hulgal patsientidel.
"Ravimite kliinilised uuringud on teadusuuringud ja teisiti ravimite toimes ja ohutuses tänapäeval veenduda ei saa. Enne kliinilisi uuringuid inimestel peavad olema tehtud labori- ja loomkatsed ning kõik kliinilised ravimiuuringud peavad eelnevalt saama ka ravimiameti ja eetikakomitee heakskiidu ja patsiendi enda nõusoleku uuringus osaleda," selgitas ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ERRile.
Enim tehakse kliinilisi ravimiuuringuid krooniliste haiguste, näiteks onkoloogiliste haiguste, reumaatiliste haiguste ravimite, aga ka kõrgvererõhutõve ja diabeedi ravimite väljatöötamisel.
"Neile saab võimalikuks ligipääs uutele ravimitele, mis on just eriti oluline siis, kui kogu olemasolev ravi, mida on võimalik pakkuda, on ammendunud," märkis Kiisk.
Uuringus osalejatel tuleb arvestada ka riskidega. Ravimite puhul on alati võimalikud ka kõrvaltoimed ja neid tavaliselt kirjeldatakse ka patsiendi värbamisel uuringusse.
Uuringuid viivad läbi ravimitootjad ja ülikoolid. Keskmiselt saab ravimiamet hindamiseks 80 uuringutaotlust aastas. Taotluste alusel saab käimasolevates uuringutes osaleda maksimaalselt 10 000 inimest. Osalejate arv uuringus sõltub haiguse esinemissagedusest populatsioonis.
Enim kasu on ravimiuuringuist vähihaigetele
Hoolimata riskidest peab arst ja riigikogu liige Viktor Vassiljev ravimiuuringutes osalemist kasulikuks.
"Inimesed, kes kutsutakse ravimiuuringule, saavad ühe ekstra arstliku kontrolli, tehakse kõik uuringud ja analüüsid ära. Midagi halba ma selles küll ei näe, see on täiesti normaalne protsess," sõnas ta.
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas käib töö patsientidega ligi saja ravimiuuringu jaoks. PERH-i meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet ütleb, et eelkõige on ravimiuuringutest kasu vähihaigetele.
"Üks väga aktiivne valdkond meie haiglas on just onkoloogilised ravimite väljatöötamiseks tehtavad ravimiuuringud. Kasvajaga haigetel on see üks võimalus saada ilma oma rahakotist panustamata uusi kaasaegseid vähiravimeid," nentis Normet.
Tuhanded inimesed osalevad ravimite katsetamises ja seda peetakse valdavalt kasulikuks, kuna uurimisaluste arstlik jälgimine on tihedam ja põhjalikum ning aitab patsiendil oma haiguse kohta rohkem teada saada.
1. juuli seisuga on Eestis käimas 218 kliinilist ravimiuuringut. Eestis tehakse valdavalt rahvusvahelisi müügiloaeelseid ravimiuuringuid, mis tähendab, et ravimi ohutuse ja toime kohta on varem juba teavet kogutud, aga selle kogumist jätkatakse suuremal hulgal patsientidel.
"Ravimite kliinilised uuringud on teadusuuringud ja teisiti ravimite toimes ja ohutuses tänapäeval veenduda ei saa. Enne kliinilisi uuringuid inimestel peavad olema tehtud labori- ja loomkatsed ning kõik kliinilised ravimiuuringud peavad eelnevalt saama ka ravimiameti ja eetikakomitee heakskiidu ja patsiendi enda nõusoleku uuringus osaleda," selgitas ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ERRile.
Enim tehakse kliinilisi ravimiuuringuid krooniliste haiguste, näiteks onkoloogiliste haiguste, reumaatiliste haiguste ravimite, aga ka kõrgvererõhutõve ja diabeedi ravimite väljatöötamisel.
"Neile saab võimalikuks ligipääs uutele ravimitele, mis on just eriti oluline siis, kui kogu olemasolev ravi, mida on võimalik pakkuda, on ammendunud," märkis Kiisk.
Uuringus osalejatel tuleb arvestada ka riskidega. Ravimite puhul on alati võimalikud ka kõrvaltoimed ja neid tavaliselt kirjeldatakse ka patsiendi värbamisel uuringusse.
Uuringuid viivad läbi ravimitootjad ja ülikoolid. Keskmiselt saab ravimiamet hindamiseks 80 uuringutaotlust aastas. Taotluste alusel saab käimasolevates uuringutes osaleda maksimaalselt 10 000 inimest. Osalejate arv uuringus sõltub haiguse esinemissagedusest populatsioonis.
Enim kasu on ravimiuuringuist vähihaigetele
Hoolimata riskidest peab arst ja riigikogu liige Viktor Vassiljev ravimiuuringutes osalemist kasulikuks.
"Inimesed, kes kutsutakse ravimiuuringule, saavad ühe ekstra arstliku kontrolli, tehakse kõik uuringud ja analüüsid ära. Midagi halba ma selles küll ei näe, see on täiesti normaalne protsess," sõnas ta.
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas käib töö patsientidega ligi saja ravimiuuringu jaoks. PERH-i meditsiiniliste teenistuste direktor Ivi Normet ütleb, et eelkõige on ravimiuuringutest kasu vähihaigetele.
"Üks väga aktiivne valdkond meie haiglas on just onkoloogilised ravimite väljatöötamiseks tehtavad ravimiuuringud. Kasvajaga haigetel on see üks võimalus saada ilma oma rahakotist panustamata uusi kaasaegseid vähiravimeid," nentis Normet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.