Heausksetele kodanikele, kes minevikus põgenikke aidates finantsilise vastutuse ja kohustused võtsid, läheb see heategu täna väga kalliks maksma!

Pagulaste pere teel Saksamaale.Foto: Herbert P. Oczeret / dpa

Väga õpetlik lugu sellest, kuidas ükski heategu karistuseta ei jää!!

Sakslased on tuntud oma heategijamaine poolest.

2013.a. oli Saksamaal Süüria põgenike jaoks ellu kutsutud humanitaarne abiprogramm, et sõja käes kannatavad inimesed Süüriast Saksamaale põgeneda saaksid kirjutab Epoch times. 

Inimesed Saksamaal võtsid ühepoolse lepinguga alusel nende finantsilised kohustused enda kanda, mis olid eelkõige seotud pereliikmete Saksamaale järgnemisega ehk sisserändekulud. Lisaks ka riigis viibimise kulud jne. Inimesed andsid lepingulise rahalise garantii selleks. 

Siia hulka kuulusid erinevad kuluartiklid, mida sakslased omast taskust vabatahtlikult kinni maksid. Näiteks lennupilet, üüri ja põgeniku ülapidamiskulud Saksamaal jne, umbes 800- 1000 eurot kuus. Läbi kodanike poolt antud garantii, polnud esialgu omavalitsustel mingeid kulutusi vaja põgenike tarbeks teha. Kodanikualgastusega liitunud inimesed arvasid, et see on ajutine abi. Näiteks Hesseni maavalitsus ütles, et ta garanteerib, et see nn "kodanikualgatus" lõppeb siis, kui põgenik saab oma asüülipalvele positiivse vastuse. Maavalitsus ütles, et see kestab umbes 8 nädalat ja siis on sellega ühel pool. Inimesed arvasid, et see on ehk liiga opitimistlik prognoos, aga olid sellele vaatamata nõus põgenikke oma kulu ja kirjadega abistama. Aeg läks ja põgenikud said oma asüülitaotusetele positiivsed vastused ja abistajad arvasid, et nüüd nende antud finanatsiline abi ka lõppeb. Võta aga näpust! Mingil hetkel hakkasid inimesed näiteks Tööturuametilt kirju ja arveid saama, et põgenikele on vaja garanteerida rahalisi sotsiaalteenuseid jne.

Inimesed ei teadnud, et enne 2016.a. sõlmitud lepingud jäävad kehtima kolm aastat ja pärast 2016.a. sõlmitud lepingud kehtivad 5 aastat. Seega peavad inimesed vähemalt kolm aastat põgenikele omast taskust elatisraha maksma. Inimesed tunnevad end riigi poolt petetuna. Näiteks üks koos elav paar peab maksma Tööturuametile 13 000 eurot sh. on poole aasta töötuabiraha pluss 4 liikmelise pere ülalpidamise kulud. Teine paar, kes neid põgenikke aitas, ei taha seda raha enam maksta, sest riik lubas ju, et see leping lõppeb, kui põgenik saab positiivse vastuse oma asüülitaotlusele.
Kogu see lugu läks kohtusse, kuid kohus andis õiguse riigile ja nii peab see paar maksma põgenikele nii kaua töötuabiraha ja muude sotsiaalteenuste eest, kui kolmeaastane leping lõppeb.
Inimesed on väga pahased ja tunnevad end riigi poolt lõksu püütuna.