Lasnamäel põlenud süürlanna abikaasa versioon: see oli kõigest mäng!

#Tasulise Eesti Ekspressi artikli täisversioon, keda pabulate ja tolerastide teema huvitab:

_________

Suurte lootustega Tallinna saabunud süürlanna lamas üheksa kuud hiljem põletushaavadega haiglas, tema abikaasa istub arestimajas. Pagulaspere tugiisik Mai Zayas räägib, mis valesti läks.

Kolm kohvrit prantsatasid Tallinna lennujaama põrandale eelmisel suvel, 16. juunil.

Rohkem noorel Mohammadide perel asju ei olnud. Vankris istuv pooleteiseaastane tütar (praegu on ta kaks ja pool) keerutas näppude vahel plastmassist loomakest.

Kõik kolm – kahekümnendates isa Kovan (ise on ta väitnud, et on 19), ema Alma ja nende tütar ­Samar (ema ja tütre nimed muudetud) – olid pikast reisist väsinud, aga õnnelikud.

Nende silmis helkis lootus.

Saabumine Euroopasse tähistas Mohammadide jaoks uut ja kaua­igatsetud algust. Süüriast põgenesid nad kõigepealt hobuste seljas Iraaki, kus elas pereisa Kovani perekond. Sealt edasi paadiga (nii nad ise väidavad) Türki.

Nüüd lõpuks – tõotatud Euroopa! Alma perekond elab Saksamaal. Tema vennal on oma juuksuriärid, ta räägib vabalt saksa keelt, on hästi kohanenud. Mohammadid nägid, kui hästi sugulased Euroopas elavad, tahtsid ka.

Kuigi Eesti pole Saksamaa, on see siiski Euroopa. Siin valitseb rahu, siin leiavad nad oma õnne, arvasid noored, kes Eestisse saabusid kvoodipagulastena.

Mohammadidele tulid lennujaama vastu Mai ja tema ameeriklasest abikaasa Miguel Alberto Zayas.

Maist sai nende tugiisik. Ja varsti ka pisikese tütre ajutine kasuema.

Mohammadid on euroopaliku välimusega. Kovan on ilus ja stiilne mees, seda ütlevad kõik. Soeng oli alati viimistletud, kulmud kitkutud. Lõual turritas kitsehabe. Teekonnast Eestisse rääkisid noored vähe.

Tugiisik Mai ja Miguel näitasid süürlastele nende uut tagasihoidlikku elupaika Lasnamäel, Kadrioru pargi lähedal, hallis viiekorruselises paneelmajas. Köök-elutuba olid korteris koos, lisaks kaks tuba.

Kovan ja Alma lükkasid kõik voodid kokku ja magasid üheskoos lapsega. Nii oldi harjunud.

KODU LASNAMÄEL: Mohammedide noor pere alustas lootusrikkalt uut elu Kadrioru pargi taga paneelmaja kahetoalises korteris. Foto: Marian MänniEsimene ehmatus

Mitmekesi läks seltskond saabumise päeval poodi. See oli süürlaste jaoks esimene tõeline kohtumine oma piirkonna elanikega. Pearätiga Alma avastas poejärjekorras ehmatusega, et mehed jõllitavad teda.

Naisel hakkas piinlik ja ta tormas pisarsilmil poest välja.

Järgmisel päeval ta pead enam ei katnud. Ütles Maile, et ei taha tähelepanu, pole sellega harjunud. Mida Kovan sellest arvas ja kas sellest võis tüli majja tulla, ei saanud Mai küsida.

Alma räägib vabalt inglise keelt, ta õppis aasta Süürias ülikoolis. Kovan on teisest puust: kuue klassi haridusega, töötas traktoristi ja juuksurina. Kovan teab vaid üksikuid ingliskeelseid sõnu. Ta ei oska lugeda ladina tähti.

Enesekindel ja energiline mees avastas end olukorrast, kus ta ei saa aru isegi siltidest majaseintel. Ei saa ise putkast piletitki osta. Almast sai tema vahendaja.

See oli põnts. Sest Mohammadide peres tegi kõik otsused Kovan.

Ja korraga oli mees justkui nähtamatu.

Sügisel leidis Mai tütar Samarile Lasnamäel lasteaiakoha, kasvatajad olid seal sõbralikud ja tüdrukule meeldis lasteaias väga.

Esimestel kuudel olid ilmad veel soojad ja kõik oli uus.

„Kui kenad on tänavad ja kihvtid on inimesed!“ imestasid süürlased. Ootused Eesti suhtes olid väga kõrgele üles kruvitud.

Mai viis süürlased vanalinna, Lottemaale, Jägala joale, kutsus nad enda juurde Viimsisse külla.

KREEKA PAGULASLAAGRIS: Mai töötas vabatahtlikuna kümme päeva Kreeka pagulaslaagris, et olukorda Euroopas paremini mõista.

Ta otsis neile tuttavate käest riideid, ajas nende eest asju.

Mitu kuud kestis idüll.

Süürlased käisid neli korda nädalas eesti keele tundides. Lapsehoidjat polnud aga kusagilt võtta. Mai vuras Viimsist kohale ja hoidis tüdrukut poolteist tundi. Tegelikult polnud see tema kohustus. Mai, nagu teisedki tugiisikud, tegi seda kõike heast tahtest, ilma tasu saamata, põhitöö kõrvalt. Kompenseeriti vaid kütusekulu väljasõitude puhul.

Hakkaks tugiisikuks?

Mõte pagulasi aidata tekkis Mai peas umbes poolteist aastat tagasi, kui ta nägi, kuidas Eesti elanike vahele käriseb lõhe sõjapõgenike teema pärast. Ta tahtis midagi omalt poolt ära teha, pakkuda kaugelt tulnutele tuge ja mõistmist.

Oli ta ju isegi pagulane olnud.

1989. aastal põgenes Mai Nõukogude Liidust Austria ja Itaalia kaudu USAsse, 119 dollarit näpus.

„Eestist ei teatud midagi. Arvati, et olen raha peal väljas.“

USAs kohtas Mai tulevast abikaasat, Puerto Rico juurtega Migueli. Nüüd on neil neli last. Koos tulid nad misjonäridena Eestisse, kus juhivad Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku alla kuuluvat Vineyard Tallinna kogudust.

Kahe nädala pärast, 17 aastat hiljem, kolib pere koos kahe noorema lapsega USAsse tagasi.

Ei olnud musterisa

Mai ei soovi Kovani ja Alma suhetest palju rääkida. See oli süürlanna palve. Ta vihjab vaid, et suhted olid pingelised ja et Kovan polnud kindlasti hooliv pereisa.

Kui Mai Almalt küsis, kas koduseinte vahel on kõik hästi, vastas noor naine jaatavalt. Aga miski tema pilgus reetis, et võib-olla siiski mitte. Peale käia ei saanud.

Miguel rääkis Kovaniga tihti usust, Google Translatori abil.

See oli Kovani lemmikteema. Ta polnud väga usklik, aga koraani tundis. Paar korda käisid Kovan ja Alma muslimite keskuses uudistamas, aga ühist keelt teistega ei leitud. Nad ei ilmunud ka pagulastele korraldatud jõulupeole.

Koos sügisega tulid ka tervisehädad ja muremõtted.

Ilm muutus sombuseks, tütar jäi tihti haigeks.

Pere peale kokku said Mohammadid kuus 383 eurot ja 50 senti toetusi. Lisaks maksis riik kinni korteri­üüri.

See on pisku, noored kurtsid pidevalt rahapuuduse üle.

Alma hammas hakkas valutama ja ta pidi valuga elama, sest toetustest raviks ei jätkunud. Sotsiaalametist öeldi Maile, et pagulasi koheldakse nagu eestlasi. Mis tähendab, et hambaravi eest tasugu igaüks ise.

Alma elas valuvaigistite peal, kuni need enam ei mõjunud.
Tööotsingud

Tööpakkumised olid viletsad, palgad madalad. Näiteks 400 euro eest kuus nõudepesijaks.

Kovan ja Alma tõrkusid vastu. Miks peaks tööle minema, kui toetused on sama suured, kui oleks palk? Sama hästi võiks kodus passida.

Nad avastasid pettumusega, et Eesti on vaene riik. Sugulased Saksamaal elavad paremini.

Ei aidanud selgitused, et nii tekivad kontaktid, nii saab õppida keelt, tasapisi tuleb end ise üles töötada.

Kord teatasid süürlased Maile, et lähevad tööle, siis jälle, et mitte. Kord, et lähevad Saksamaale, siis, et lähevad Iraaki tagasi. Lõpuks otsustasid Eestisse jääda.

„Oli nii palju lahmimist, et ma tundsin – mina nii edasi ei saa. Lähme Iraaki, lähme Saksamaale...“ meenutab Mai. „Ma sattusin võib-olla pere peale, kes vajas enamat kui paljud teised.“

Pidevate meelemuutuste taga oli Kovan, usub Mai.

Mida külmemaks ja pimedamaks läks, seda enam pagulased endasse tõmbusid.

Mai ei teadnud, mida teha.

Märtsis käis ta neil viimast korda külas. Kõik tundus endine, ühtki ähvardavat märki polnud. Vaid nädalapäevad hiljem sattus Alma ränkade põletustega haiglasse.

SAATUSLIK PAIK: Selles köök-elutoas toimuski 7. märtsil põleng. 

Alma Mohammed kutsus endale ise kiirabi ja jäi ulatuslike põletushaavadega imekombel ellu. Foto on tehtud hiljem, kui korterisse kolis juba uus pere ja kardinad – väheseid asju, mis kannatada

„Õnnetus on välistatud,“ kinnitas uurimist juhtiv vanemprokurör Saskia Kask. Kindel on vaid see, et süttimine toimus aviobensiinist, mida müüvad ehituspoed.

Vigastused olid kohutavad – ligi 70 protsenti kehapinnast oli põlenud. Almat hoiti kaks kuud koomas, ellujäämislootused olid kehvad. Aga mai algul avas Alma silmad ja on praeguseks niivõrd paranenud, et saab sel nädalal haiglast välja.

Kui Kovan järgmisel päeval Almat haiglasse vaatama läks, ta vahistati.

Kovanit süüdistatakse naisele raske tervisekahjustuse tekitamises, milles süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette 4- kuni 12aastase vangistuse. Kui kohus otsustab, et kahjustused tekitati ettevaatamatusest, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

EESTI PEAIMAAM JA MUFTI: Ildar Muhhamedšin on üks vähestest, kes süürlase Kovan Mohammediga arestimajas kohtub. 

Nad räägivad mufti sõnul usuteemadel. Rohkem ta täpsustada ei saa.

Kohtuistungid algavad septembris. Kovan on advokaat Alar ­Neilandi sõnul neli kuud üksikvangistuses istunud. Ainsaks seltsiliseks koraan ning üksikud advokaadi, prokuröri ja mufti Ildar ­Muhhamedšini külaskäigud.

Muhhamedšini sõnul on naise süütamine muslimite jaoks ränk kuritegu.

„Koraanis on kirjas, et kui mehe ja naise suhetes esineb probleeme, peab mees kutsuma oma sugulased ja naine oma sugulased,“ ütles Muhhamedšin Ekspressile. „Koos istutakse ja räägitakse asjad selgeks ja otsustatakse, mida teha.“ Kui miski ei aita, tuleb mängu lahutus.

Kui sugulased on kaugel ja neid ei saa kaasata, tuleb appi paluda imaam või keegi teine, keda mõlemad austavad.

Süütamine on täielik hullumeelsus ja sel pole islamiusuga mingit pistmist, rõhutab Muhhamedšin.

Eestis elav süürlanna (kes palub oma nime mitte mainida) selgitab: Süüria kohtud võtavad süütamise juhtumeid tõsiselt. Mees saaks oma naise süütamise eest seal kuni kolmeaastase vangistuse. Naine võib oma mehe vastu aga ka mitte tunnistada – näiteks hirmus, et mees võib talle hiljem kätte maksta. Sellisel juhul tuleb karistuseks aasta vabaduskaotust. Aga võib ka juhtuda, et naine oma meest üldse üles ei anna ja süütamine jääb peresiseseks asjaks.

Ekspressiga rääkinud süürlanna isa töötab Süürias kohtunikuna ja vend advokaadina. Ta ütleb, et süütamisi tuleb Süürias ette, aga väga harva, vahest kord aastas. Süürlanna imestab, et Eestis on juba kaks süütamisjuhtumit olnud. Tema sõnul võib see tuleneda asjaolust, et naiste pered on kaugel ja neid ei saa appi kutsuda. Meestel on vähem põhjust karta.

Tugiisikust sai tugipere

Väike Samar jäi vanemateta. Ema lebas põletushaavadega haiglas, isa oli vahistatud.

Otsustati, et laps jääb tugiisiku juurde. Mai oli teda hoidnud, Samar teadis teda hästi.

Esimestel öödel magas Samar koos Mai tütre Lizelliga. Just nagu tüdruk oli maganud oma emaga. Lapsele ei antud muslimite tavade kohaselt sealiha.

UUS ALGUS: Kovani ja Alma pisike tütreke jäi tugiisik Mai Zayase hoolde. Algul kartis laps hirmsasti mehi, aga Zayaste armastavas peres sai ta elu uue hoo. 

Tüdruk ei mäleta Mai sõnul õnnetusest midagi. „Olen jälginud, kuidas ta teatud asjadele reageerib. Ja reaktsiooni pole.“ Mehi kartis Samar algul metsikult. Neli kuud hiljem on hirm lõpuks kadunud ja Samar jookseb Zayasite aias ringi, nagu ta kuulukski sinna. Möllab koeraga, paterdab murul. Ja räägib soravalt eesti keelt. Oma emakeelt ta enam ei mäleta.

Mai: „Nüüd tuleb ja jookseb vastu, annab hea meelega põsele musi. Ta on lahti läinud, käitub nagu täiesti tavaline kaheaastane. Kohati isegi paremini! Hästi tubli tüdruk on!“

Alma pääseb reedel lõpuks haiglast välja, elab kaks nädalat Mai juures ja siis kolib tütrega uude koju, kahetoalisse korterisse Lasnamäel.

Esmaspäeval selgus sotsiaalministeeriumi korraldatud ümarlauas, kus arutati Alma saatuse üle, et suure tõenäosusega on Almal õigus Saksamaal asüüli saada ja seaduslikult oma perega ühineda. Tavaliselt ei saa kvoodipagulased teisest riigist enam varjupaika paluda, aga Alma on erijuhtum. Tal on tervise tõttu perekonda vaja. Muidu jääks ta Eestisse päris üksi.

Kui ta soovib, võib Alma isegi Kovani kohtuistungitel osaleda Saksamaalt, video vahendusel.

Mida ta tunnistab või ütleb, ei tea keegi. Ilmselt ei tea ta seda veel isegi.

Mida oleks võinud teisiti teha?

Mai Zayas: „Süüriast saabunud põgenikel on vaja kogukonda. Türile või Raplasse saates on see neile nagu vangistus. Neile meeldib koos teed juua, nad vajavad üksteist, toetavad üksteist. Muidu nad ongi õnnetud.
Meile tundub, et pagulastele peaks piisama, kui neid rahulikus riigis vastu võetakse. See ongi väga oluline. Aga lõpuks tunneb iga inimene oma perest puudust. Ma arvan, et nad ei teadnud isegi, kui väga nad perekonda igatsema hakkavad.“

Süürlanna abikaasa versioon: see oli kõigest mäng!
Alma abikaasa Kovan Mohammedi versioon sellest, mis nende korteris tol saatuslikul pärastlõunal juhtus.

Kovani sõnul oli tegemist õnnetusega. „Mohammedidel oli hea läbisaamine,“ ütles Kovani advokaat Alar Neiland Ekspressile. Temagi arvab siiralt, et tegemist oli õnnetusega.
Neiland sooviks väga rääkida Kovani versioonist, mis tegelikult juhtus, aga kuna menetlus on pooleli, ta seda teha ei tohi.
Sügisel on lubanud Neilandi sõnul Eestisse tulla ka Alma vend, et anda tunnistusi selle kohta, kui hästi noored läbi said. Alma suhtles vennaga tihti Skype’i teel.
Kovan on ise öelnud, et soetas bensiini jalgratta puhastusvahendiks. Samas on korteris palju kergesti süttivaid asju. Ta ei osanud tulega mängides seda ette aimata. Kovani sõnul istusid nad sel traagilisel pärastlõunal naisega köök-elutoas, laps oli neist umbes meetri kaugusel. Neil oli teoksil mängulaadne tegevus.
Kovan püüdis enda sõnul naist kustutada.
Neiland: „Me ei tohiks üldistavalt mõelda, et kanname selle vägivaldse juhtumi kultuurieripärale üle. Ma ei soovi, et meedia kütaks inimesi üles: sellised need pagulased ongi.“
Kovaniga kohtumine pole siiani võimalik.
Esialgu pole ei prokuratuur ega kohus lubanud Kovanil Almaga suhelda, et mees ei saaks oma naist mõjutada. Kovan viibib Rahumäe arestimajas.

Allikas: Eesti Ekspress