Pikka aega on Meile raiutud, et mida enam rassid segunevad, seda tervem tuleb Inimkond, kuid tegelikkus näitab, et see pole üldse nii.
Teadlased on uurinud ja jõudnud järeldusele, et näiteks mestiitsidel on väga suur tõenäosus saada kaasa mõni geneetiline rike. See tõdemus on aina süvenev ja suureneb iga põlvkonnaga.
Tänapäeval on pea kõikjal põlisrahvad segunenud muude rassidega ja rahvastikuuurijad kinnitavad, et tänasel päeval on viiendik Inimkonnast juba mestiitsid, ehk seega suureneb Inimgeneeika allakäik ja viljatuksäämise protsent aina enam. Ehe näide sellest, mida rasside segunemine enesega kaasa toob, on Brasiilia, kus valgete, neegrite ja indiaanlaste ning ka asiaatide segunemisel on tekkinud lühikasvuline, mäsajalgne tömpide kehavormidega mestiitside inimrass, kes ausalt öelda minguit imetlusväärsust ei tekita! Brasiilias on juba mutatsioonide käigus kadumas ka meessugu ja seal sünnib 35% ulatuses rohkem naisi, kui mehi.
Bioloogiateaduste doktor Aleksandr Pistrjakov väidab, et kaasajal on Inimkonna geneetika niigi kahjustunud juba seetõttu, et kaasasündinud geneetiliste riketega inimesi hoitakse meditsiini abil elus ja lastakse nendele veel ka järglasi saada, mida aga just teha ei tohiks.
Fundamentaateaduste Akadeemia president Andrei Tjunev kinnitab, et lähisugulaste vahelised abielud ei ole ohtlikud Inimgeneetikale, nagu seda ennist Meile kinnitati, vaid seda on rassidesse sisseimbunud teiste rasside geenid. Ta tõi näiteks Gröönimaa, kus elas algselt vaid mõnisada Inimest, kelle omavahelise sigimise tulemusena on tekkinud kogu praegune seal eraldatuses 5-7 tuhat aastat elanud Gröönimaa elanikkond ja Nende seas geneetilisi haigusi täheldatud ei olda. Ka loomaliigid, kes satuvad Inimtegevuse tagajärjel kinnistele loodusaladele, mis on eraldatud teede, raudteede jms. on sunnitud paljunema vaid nende isendite kaasabil, kes nendel väikestel asualadel nendega koos elavad. Kuna just pisiloomade põlvkonnavahetused on kordi kiiremad, pole suudetud tuvastada, et need verevahetuspiirangud laiema ala liigikaaslastega oleksid pisiloomadele geneetilises mõttes kahju tekitanud.
Kogu paradoks rassidevaheliste segunemiste kahjulikkuses on see, et Maal elavad erinevad, omavahel geneetiliselt sobimatud Inimrassid. Rassid on aegade jooksul väga erinevate elutavadega ja geneetiliselt oma elulaadiga kohanenud. Ka on alust oletada, et Maale on toodud arenema mitmeid täiesti erinevaid Inimrasse, kes pole omavahel üldse suguluses olnudki. Selliste rasside segunemisel tekivad geneetilised rikked ja kui mehel ning naisel esinevad viga saanud kromosoomid, siis saavad lapsed kumbaltki kaasavaraks just vigasaanud kromosoome ja nende hulk igas järgnevas põlvkonnas aina suureneb. Sedasi toimub Inimkonna geneetiline mandumine iga järgneva põlvkonnaga ja lisaks ka iga järgneva rassidevahelise segunemisega.
Teadlased ja muuhulgas paleoantropoloog Aleksandr Belov on täheldanud, et iga rassideevahelise segunemisega muutub ka praeguse Inimkonna mõistus aina algelisemaks, minnes aina enam oma arengu tipppunktist tagasi metsistumise, ahvistumise suunas. Just ahvid on Tema väitel põlvnenud Inimestest, mitte aga vastupidi ja see on toimunud eelnevate Inimrasside allakäigu tulemusena. Seda, et valge Inimese aju on enam arenenud, kui negriidse rassi Inimesel, on paljud kinnitanud ja seega on valgele Inimesele segunemine negriidsete ja ka Teiste rassidega tagasikäiguks Nende ajumahu ja mõistuse suurusele.
Pikemalt saate paljustki kuulda siin:
Idiootsuse tipp
VastaKustutaIdiootsus!
VastaKustuta