Süüria, Iraagi ja Liibanoni katoliiklaste patriarh Ignatius Ephrem Joseph III Younan (fotol) on seisukohal, et verise kaose eest Süürias ja mujal Lähis-Idas vastutavad lääneriigid, kes tahavad nüüd võimult kõrvaldada Bashar al-Assadit ja vaatavad läbi sõrmede sellele, kuidas Araabia riigid rahastavad ISIS-t vahendab Objektiiv.
Teie Pühadus, milline on Süüria rahva, eriti kristlaste olukord praegu?
Hetkel on olukord Iraagis ja Süürias dramaatiline ja kogu Süüria rahvas elab valus. Meie kui karjased peame inimeste kõrval seisma ja neid jõudu mööda aitama. Süüria katoliiklased, nagu ka teised kristlased (kaldealased, assüürlased ja süüria ortodoksid), on elanud sajandeid Ida-Süürias, Eufrati jõe piirkonnas. Kuid me pole iial varem ümber asunud Läände või Liibanoni, nagu me teeme seda nüüd. Meie asuala ulatus kuni Iraani, Afganistani ja Indiani. Afganistani mäed, mida tuntakse nime all Tora Bora, on nimetatud süüria sõnade järgi, mis tähendab “tumedaid künkaid”.
Täna oleme sattunud kohutava olukorra lõksu: sunniidid ja šiiidid, sektantlikud ja etnilised probleemid, kuritegelikud jõugud nagu ISIS ja teised terroristlikud rühmitused, kes kasutavad islamit ettekäändena enda kontrolli all olevate alade “puhastamiseks” usu nimel, ja moslemiõpetlased, kes ütlevad, et islam ei puutu asjasse.
Meie, kristlased, ei suuda enam elada selles kaoses, mis sünnitab sõjasalku, relvastatud jõuke, terroristlikke rühmitusi ja islamiparteisid. Kui me aga võtame nende ilmingute suhtes resoluutse hoiaku, süüdistab Lääs meid diktaatorluses. Pole vahet, kes valitseb – kaliif, kuningas, emiir, vürst või vabariigi president –, kuni ta suudab vähemustele kindlustada rahu ja julgeoleku.
Kui kaos pärast Iraagi invasiooni 2003. aastal valla pääses, mõistsime selle olukorra õudust. Lääne demokraatiad konspireerisid Süüria vastu ja on põhjustanud riigi infrastruktuuri hävimise ning majade, linnade, külade, monumentide ja arheoloogiliste mälestusmärkide purustamise. See on rumalate poliitikute tegevuse ja konspiratsiooni tulemus, ettekäändel tuua piirkonda demokraatiat.
Siinsed riigid ei aktsepteeri demokraatiat nii kergesti, kuna siin ei eksisteeri riigi ja religiooni tõelist lahutamist. Vähemused [mõeldud kristlasi ja teisi usurühmitusi – toim] paluvad, et neil oleks esindus moslemite enamuse ees, ja tunnevad ennast kui immigrandid võõral maal. Meie, kristlased, oleme siinseis paigus olnud juba aastatuhandeid, ammu enne islamit. Lääne poliitikud, eriti Ühendriikides, Suurbritannias ja Prantsusmaal, soosivad lõputuid konflikte Iraagis ja Süürias. See on tekitanud terroristlikke rühmitusi ja takfiri’sid [takfīrī – moslem, kes peab teisi moslemeid apostaatideks], ja Lääne meedia vaikib, argpükslikult ja täielikult. See pole tõe ja õiguse kaitsmine, see on kummardamine nende ees, kes maksavad, ja vaikimine.
Kõik ida patriarhid, mina kaasa arvatud, on Läänele algusest peale selgelt öelnud: “Olge ettevaatlikud, Süüria olukord erineb Egiptusest, Tuneesiast või Liibüast. See on palju keerulisem ja konflikt viib üksnes kaose ja kodusõjani.” Nad kuulsid meid ära ja vastasid: “Ei, Assadi režiim variseb mõne kuuga kokku.” Seda ei ole aga juhtunud, nagu ma ka ennustasin. Ja viis aastat hiljem on süütud inimesed, eriti kristlased, jäetud ilma toeta. Lääs on meid reetnud.
Milline on teie arusaam migrantide tulvast Euroopasse?
Rohkem kui kaks kuud tagasi liigutas kogu maailma foto väikesest Aylanist, kes suri Türgi rannikul koos oma venna ja emaga. Kuid Lääne valitsustel on teine plaan, ja iseäranis Türgi on muutnud oma poliitikat migrantide suhtes, taibates, et ÜRO ja Euroopa Liit ei ole piisavalt aidanud. Ja siis teatas proua Merkel, et Saksamaa võtab vastu 800 000 migranti.
Seetõttu on migrantide vool suurenenud, nagu ka nende arv, kes reisivad valedokumentidega või muul illegaalsel viisil, et jõuda Saksamaale või teistesse Euroopa riikidesse. Need pole ainult süürlased, kasvanud on ka nende arv, kes kuuluvad rahvaste hulka.
Tänapäeval on maailma erinevad osad teineteisele palju lähemal. On mõeldamatu, et Daeshi [ISIS-t ehk Islamiriiki] saab võita õhulöökide abil, see on suur vale. Sellepärast, et nende toetajad on infiltreerunud elanikkonna hulka, neid rahastatakse ja neil on ligipääs relvadele ja nad tegelevad usulise indoktrineerimisega. Aastaid on neid terroristlikke rühmitusi varustatud Saudi Araabiast ja Laheriikidest Lääne järelevaatuse all. Nüüd paluvad süürlased vastavalt sõjalise koostöö kokkuleppele sekkuda Venemaal. Süüria valitsus [Bashar al-Assadi valitsus] on seaduslik valitsus, mida on tunnustanud ÜRO. Peame olema praktilised: ainult üks protsent Iraagi kodanikest on kristlased. Kui nad põgenevad, hääbub meie kohalolek. Me vajame tegusid, mitte sõnu.
Loe intervjuud täispikkuses siit.
